Rávgoš-teáhterjoavku vuođđuduvvui 1980 álggus Ohcejoga rávisolbmuid skuvlla doaimmas. Dat rekisterejuvvui searvin 1987, ja searvin dat doaimmai gitta jahkái 2003, dan rádjái go doaibma loahpahuvvui. Álggos Rávgoša doaibmabáikin lei Vuovdaguoikka skuvla Deatnogáttis ja jođiheaddjin girječálli Eino Guttorm, gii čálii ja bagadii eanemustá iežas čájalmasaid. Rávgoša doaibma lei virkui nu guhkká go Vuovdaguoikkas lei nuorrageardi.
Jagi 1994 dat goittot šattai nu stuorra váttisduođaide, ahte dasa lei bággu ohcat ođđa jođiheaddji. Kirste Paltto lei Rávgoša ságajođiheaddjin ja hoavdan 1994-2001 ja 2003. Jagi 2002 ságajođideaddjin lei Irene Länsman.
Kirste muitala iežas barggus Rávgošis:
Ng. Ođđa Rávgoša álggaheapmi ii suige lean álki, dan heittodis ruhtadili dihte. Fidnejin goittot ruhtadili dan muddui, ahte sáhtiimet válljet ođđa stivrra, masa bohte Niila Outakoski, Máret Paltto ja mun. Nu mii plánegođiimet vuosttas čájalmasa. Jagi 1994 loahpas oaččui vuosttaseahkeda mu čállin čájalmas Dat ráhkesvuohta. Mun maiddái bagadin dan. Hárjehallamat ledje Vuovdaguoikka skuvllas ja maiddái vuosttaseahket. Jagiid guhkkodagas mii hárjehalaimetge eanemus Vuovdaguoikka skuvllas ja doalaimet vuosttaseahkediid doppe. Jođiimet čájalmasain Dat ráhkesvuohta meahtá Sámi, gitta Unjárggas Johkamohkkái. Ruoŧa Sámiteáhter balkáhii min johtit Ruota beallái. Ja maiddái eará čájalmasain jođiimet máŋgga báikegottis Suoma- ja Norggabealde.
Jagiid 1994-2003 Rávgoš buvttadii guhta čájálmasa, doalai moadde teahtergurssa ja sáddii maid lahtuidis teáhtergurssaide. Vihta čájalmasa mun šadden čállit ieš ja golbma maiddái bagadit. Neavttáriid, bagadalliid, bivttasteaddjiid ja kulissadáidariid fertii bálkáhit juohke produkšuvdnii sierra. Ja go geardde Rávgoš gárttai doaibmat “buđaldeaddji” (ii-ámmat) teáhterin ja ruhta lei vánis, de bargiid lei váttis fidnet. Fidnašuvve goittot ain ja bagadallin Váibmoustibat-čájálmassii mun fidnejin Tytti Korhonena, Deanu divttat-bihtái Ulla Pirttijärvi-Länsmana ja Deanu luossadivrris muitaleaddji mánáidčáljamassii Girill won Dáktelussii Sverre Porsangera. Neavttáriin movttáskedje ain dat nuorra olbmot, geat deive leat bargguheapmen ja muđui friddjan, stuorámus oassi Ohcejot gielddas eret. Rávgoš nappo bargguiduhtii máŋgasa dieid jagiid áigge.
Jagi 1997 rájis mii geahččaleimmet fidnet Rávgošis ámmátreáhtera. Reisiimet Helssegii Oahpahusministeriija lusa čilget teáhterdárbbu ja ánuhit ruđa dasa. Čáliimet Ohcejot gildii ja bivddiimet fidnet Vuovgaguoikka skuvlla Rávgoša doaibmabáikin. Eat ožžon oppa vástádusa. Ozaimet ruđa EU:s. Čáliimet reive juoba Suoma presidentii Tarja Halonenii. Presideantta kanslia čálii, ahte stáhta lea gárvvis doarjut teáhtera, jos bealli ruhtadeamis gávdno alddestis. Nu moai dalá leanadáiddáriin Sverre Porsangeriin čáliime reive Ohcejoga gildii, čilgiime manin sámegielat teáhter dárbbašuvvo ja manin dat galggašii vuođđuduvvot Ohcejohkii. Muhto min rahčamušat eai buktán bohtosiid. Ohcejoga gieldda ealáhatdoaibmage lei berostuvvan dušše vásahus-teáhteris, masa min miellagiddevašvuohta ii ollan.
Go sámegielat ámmátteáhtera doibmii ii lihkostuvvan fidnet ruđa iige lean fásta doaibmabáiki, bođiimet dan oaivilii ahte Rávgoša barggu lea veadjemeahttun joatkit dain resurssain, mat mis ledje. Bargiid lei ruhtavátnivuođa dihte váttis fidnet. Nu mii loahpaheimme Rávgoša doaimmaid jagi 2003 loahpas. Registerejuvvon searvvi mii eat goittot burgán, nu ahte dat lea gárvvisin jos geatnu háliidit Rávgoš-teáhtera barggu joatkit.
